STATISTIKAPOMM: 90 fakti Eesti ujumise ajaloost

Täna, 15. mail tähistab Eesti Ujumisliit oma 90. juubeliaastapäeva. Alaliidu ajalugu ulatub aastasse 1934, ajal mil nimeks oli veel Eesti Veespordi Liit. Alates aastast 1989 kannab alaliit tänase päevani kõigile tuttavat Eesti Ujumisliidu nime. 

Toome 90. juubelipeo puhul välja 90 erinevat fakti Eesti ujumise ajaloost. Mitu fakti teadsid Sina?

1. Aastal 1934 asutati Tallinnas Eesti Veespordi Liit ning esimeseks juhatuse esimeheks valiti Artur-Alfred Lobjakas.
2. 1934 aastal Elvas Verevi Järvel peetud Eesti meistrivõistlustel osales 80 ujujat ning võistlusi jälgis paartuhat inimest. Egon Rosenberg ujus 400m vabaujumises uue Eesti rekordi numbritega 5.45,20.
3. 1934. aasta 12. augustil peeti Pirital, Kalevi basseinis ajaloo esimene Eesti-Soome maavõistlus, mille võitsid põhjanaabrid punktidega 45-25.
4. 1936. aasta Berliini olümpiamängudel said vendadest Egon ja Boris Roolaidist esimesed eestlastest olümpiaujujad
5. Egon Roolaid läheb Berliini olümpiamängudel ajalukku, kui esimene olümpiamängudel startinud Eesti ujuja saavutades 100m vabaujumises 20.-21. koha.
6. Egon Roolaid startis olümpial ka 400m vabaujumises, kuid kohtunike eksimusel jäi aeg fikseerimata ning nii puudub tema nimi ka ametlikus lõpuprotokollis.
7. 16. augustil aastal 1936 avati Nõmmel 50-meetrine kuue rajaga välisujula. Pidulikule avamisele oli kohale tulnud üle 3000 pealtvaataja.
8. 1939. aastal toimusid Nõmmel 20. korda toimunud Eesti meistrivõistlused. 800m vabaujumises püstitas Eesti rekordi tulevane laulukuulsus Georg Ots.
9. 1940. aastal kuulus Eesti Veespordi Liidu liikmete nimestikku tegevliikmetena 15 organisatsiooni ja huviliikmetena 13 organisatsiooni.
10. 24. detsembril 1940 läksid seoses II maailmasõja algusega Eesti Veespordi Liidu funktsioonid üle Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juurde asutatud Kehakultuuri- ja Spordikomiteele.
11. 1946. aastal tegi Georg Ots Kalevi meistrivõistlustel enda viimased ujumised võites 400m vabaujumise. Edasi pühendas Ots end lauljakarjäärile.
12. Aastal 1949 võitis Endel Edasi esimese eestlasena NSV Liidu meistrivõistlustel kuldmedali olles parim 400m rinnuliujumises.
13. Gunnar Päronist sai 1950. aastal esimene eestlane, kes alistas 100m vabaujumises minuti piiri.
14. Samal aastal võitis Anne Reintam esimese Eesti naisujujana NSV Liidu meistrivõistlustel kuldmedali võidutsedes 400m seliliujumises.
15. Aastal 1952 olid eestlased taas olümpiabasseinis, esindades küll Nõukogude Liidu koondist, kuid Endel Edasi ja Endel Press tegid väärikad stardid. Edasi saavutas 100m vabaujumises 18.-19. koha.
16. 1952 aastal toimusid Eesti meistrivõistlused esmakordselt sisebasseinis. Võistlus leidis aset Aia tänava 25-meetrises kahe rajaga basseinis.
17. Aastal 1953 jõustus Rahvusvahelise alaliidu (WA) otsus, et edaspidi on rinnuli- ja liblikujumine erinevad ujumisstiilid.
18. 1954. aastal sai Endel Pressist esimene eestlane, kes startinud Euroopa meistrivõistlustel. Ta pälvis 1500m vabaujumises viienda koha.
19. Eve-Mai Maurer (Uusmees) alistas aastal 1956 esimese Eesti naisujujana 200m rinnuliujumises kolme minuti piiri saades ajaks 2.59,70.
20. 1957. aastal toimunud 7. Eesti-Soome maavõistlustel teenisid eestlased esimese võidu alistades põhjanaabrid punktidega 85,5-67,5.
21. Eve-Mai Maurer läbis 1957. aastal 100m rinnuli ajaga 1.21,6, mis oli vaid 0,5 sekundit aeglasem kehtivast Euroopa rekordist. Nõukogude Liidu rekordina püsis antud tulemus kuus ja Eesti rekordina 15 aastat.
22. 1957. aastal nimetati Eesti parimaks sportlaseks esmakordselt naine (toona olid mehed ja naised koos) ning auhinna pälvis ujuja Ulvi Indrikson (Voog).
23. 1960. aastal püstitas NSV Liidu koondis Moskvas Euroopa rekordi 4x100m kombineeritud teateujumises. Seliliujumise etappi ujus eestlane Veiko Siimar.
24. 1960. aasta Rooma olümpiamängudel osalesid eestlastest Ulvi Indrikson, Eve-Mai Maurer ja Veiko Siimar.
25. Eve-Mai Maurerist sai esimene olümpiamängudel startinud Eesti naisujuja, kes pälvis 200m rinnuliujumises. 22. koha.
26. Ulvi Voog saavutas Roomas 100m vabaujumises 19. koha, mis püsis Eesti naisujujate parima olümpia resultaadina 40 aastat.
27. Veiko Siimarist sai esimene eestlane, kes olümpiamängudel finaali murdnud ning seda 100m seliliujumises. Huvitava faktina läbis ta nii eelujumise, poolfinaali ja finaali täpselt sama ajaga – 1.04,6.
28. 1962. aastal jäi Veiko Siimar 100m seliliujumises Euroopa rekordist vaid 0,1 sekundi kaugusele. Ta sai kirja ajaga 1.02,2. Maailmarekord oli toona 1.01,3.
29. Veiko Siimar teenis NSV Liidu koondisega 1962. aasta Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali 4x100m kombineeritud teateujumises.
30. Aastal 1965 avati Tallinnas Kalevi 50-meetrine kaheksa rajaga siseujula, mis oli esimene rahvusvahelistele nõuetele vastav siseujula Eestis.
31. 1968. aastal püstitati Kalevi ujulas esimesed maailmarekordid. Uued tippmargid ujuti NSV Liidu ja Saksa DV maavõistluse raames 200m rinnuli- ja 400m kompleksujumises.
32. Eha Lillenthalist sai 1969. aastal esimene Eesti naisujuja, kes alistas 400m vabaujumises viie minuti piiri.
33. 1976. aastal püstitati Tallinnas NSV Liidu ja Saksa DV maavõistlusel neli maailmarekordit: 200m kompleks-, 200m selili- ja 200m liblikujumises ning 100m seliliujumises. Kõik naisujujate poolt.
34. Margus Kukk ületas 1977. aastal esimese Eesti meesujujana 100m liblikujumises minuti piiri saades ajaks 59,80.
35. Eesti parimaks naissportlaseks valiti 1977. aastal Kaire Indrikson, kes teenis Euroopa meistrivõistlustel 100m seliliujumises pronksmedali.
36. Aastal 1978 alistas Ivar Stukolkin esimese Eesti meesujujana 400m vabaujumises nelja minuti piiri saades Leningradis toimunud võistlusel kirja aja 3.59,14.
37. Liina Kruus läheb Eesti ujumise ajalukku kui esimene naisujuja, kes alistanud 100m vabaujumises minuti piiri. Kruus läbis 1978. aastal Kalevi 50m basseinis distantsi ajaga 59,90.
38. 1980. aastal Moskvas toimunud olümpiamängudel osalesid eestlastest ujuja Ivar Stukolkin ja veepallur Mait Riisman.
39. Moskva olümpiamängudel sai Ivar Stukolkinist esimene Eesti ujuja, kes pälvinud kuldmedali. Ta kuulus NSV Liidu võidukasse 4x200m vabaujumise teatenelikusse, mis püstitas ka Euroopa rekordi.
40. Päev pärast olümpiavõitu teenis Stukolkin individuaalse medali 400m vabaujumises pälvides pronksmedali ajaga 3.53,95. Antud aeg püsis Eesti rekordina 39 aastat.
41. Toona 23-aastane Mait Riisman krooniti olümpiavõitjaks veepallis. Võidukasse NSV Liidu meeskonda kuulunud Riismanist sai ka esimene eestlane, kes mõnel pallimängualal tulnud olümpiavõitjaks.
42. Aivi Kulla (Liiv) läbis 1981. aastal esimese Eesti naisujujana 400m kompleksi alla viie minuti, saades USA-s Milwaukees toimunud võistlusel kirja 4.58,31.
43. 15. juulil 1982 püstitas Ivar Stukolkin oma karjääri viimase individuaalse Eesti rekordi. Ta läbis 200m vabaujumise distantsi ajaga 1.51,93, mis püsis rahvusrekordina 26 aastat.
44. 1982. aastal toimunud neljandatel maailmameistrivõistlustel kuulus Ivar Stukolkin NSV Liidu 4x200m vabaujumise hõbedasse teatenelikusse.
45. Aivi Kulla võitis Eesti ujujate viimase NSV Liidu meistrivõistluste kuldmedali ning seda aastal 1983, kui ta võidutses 200m kompleksujumises ajaga 2.21,38.
46. 1983. aastal alistas Oleg Labzin esimese Eesti meesujujana 100m seliliujumises minuti piiri. Ta läbis Moskvas toimunud võistlusel distantsi ajaga 59,46.
47. 1983. aasta Euroopa meistrivõistlustel Roomas püstitas Aivi Kulla Eesti rekordi 1500m vabaujumises ajaga 17.22,40, mis on kehtiv rahvusrekord tänase päevani ja vanim Eesti rekord.
48. 1984. aastal ujus Aivi Kulla 400m vabaujumises Eesti rekordid nii lühirajal kui ka pikas basseinis, mis püsivad tänase päevani vastavalt aegadega 4.14,40 ja 4.15,46.
49. Kaks päeva pärast 400m vabaujumise rekordi püstitamist sai Aivi Kullast esimene Eesti naisujuja, kes alistanud 800m vabaujumises üheksa minuti piiri, saades ajaks 8.46,32. Antud rekord püsib tänase päevani.
50. Siiri Põlluveerist (Oha) sai 1986. aastal esimene ujumistreener, kes pälvinud Eesti aasta parima treeneri auhinna.
51. 1988. aastal ujuti Kalevi basseinis viimased seni Eestis ujutud maailmarekordid. Igor Poljanski püstitas tippmargid 100m seliliujumises aegadega 55,17 ja 55,16.
52. 28. oktoobril 1989 taastati Eesti Veespordi Liidu õigusjärglasena Eesti Ujumisliidu tegevus ning alates sellest ajast kannab alaliit nime Eesti Ujumisliit.
53. 1991. aastal peeti Haapsalus esimesed Eesti Ujumisliidu poolt korraldatud avaveeujumise Eesti meistrivõistlused. Distantsi pikkuseks oli 5,5 kilomeetrit.
54. 9. septembril aastal 1991 Rahvusvahelise alaliidu (WA) täitevkomitee büroo istungil Roomas otsustati taastada Eesti Ujumisliidu õigused. Seega taastas Eesti Ujumisliit esimesena Eesti olümpiaalade liitudest oma seadusliku koha rahvusvahelises liidus.
55. Indrek Sei võitis 1991. aasta 7. detsembril esimestel Euroopa sprindi meistrivõistlustelt pronksmedali 100m kompleksujumises. See oli taasiseseisvunud Eestile esimene tiitlivõistluste medal.
56. 1992. aasta Barcelona olümpiamängudel said eestlased pärast 1936. aasta Berliini olümpiamänge esindada taas Eestit. Basseinis hoidsid sinimustvalget lippu kõrgel Ilmar Ojase, Marko Pachel, Aldo Suurväli ja Indrek Sei.
57. Marco Pachel tegi Barcelonas eestlaste parima individuaalse ujumise saavutades 100m rinnuliujumises 19. koha.
58. Ilmar Ojase läbis Barcelonas 100m selili ajaga 57,08, mis andis 20. koha. Antud tulemus püsis Eesti rekordina ligi 17 aastat.
59. Barcelonas osaleti ka meeste 4x100m kombineeritud teateujumises, kus pälviti 15. koht. See on seni ka ainuke kord, kui olümpiamängudel on startinud Eesti teatevõistkond.
60. 1993. aastal võitis Indrek Sei Rootsis toimunud MK-etapil 50m vabaujumise. See oli eestlaste ajaloo esimene kuldmedal MK-etappidelt.
61. 1996. aasta Atlanta olümpiamängudel esindas eestlasi ainult Indrek Sei, kes tegi parima etteaste 50m vabaujumises saavutades 26. koha.
62. Aastal 2000 Euroopa meistrivõistlustel osalenud Eesti koondis püstitas lausa 15 Eesti rekordit.
63. 2000. aasta Sydney olümpiamängudel esindasid Eestit Jana Kolukanova, Elina Partõka, Indrek Sei ja Raiko Pachel.
64. Jana Kolukanovast sai Sydneys esimene Eestit esindav ujuja, kes pääses poolfinaali ehk 16 parema sekka. Kokkuvõttes pälvis eestlanna 50m vabaujumises 16. koha.
65. 2001. aastal saavutas Martin Viilep MK-etapil Stockholmis 200m seliliujumises pronksmedali. Ta kaotas tulevasele 23-kordsele olümpiavõitjale Michael Phelpsile vaid 0,26 sekundiga.
66. 2001. aastal 1. oktoobril avati Tartus Aura Veekeskuses kümne rajaga 50-meetrine bassein.
67. 2004. aasta Ateena olümpiamängudel osalesid Triin Aljand, Jana Kolukanova, Elina Partõka, Jelena Petrova, Danil Haustov ja Aleksandr Baldin.
68. Parima tulemuse ujus Ateenas välja toona 15-aastane Jelena Petrova, kes saavutas 800m vabaujumises 23. koha.
69. 2005. aastal Kanadas toimunud maailmameistrivõistlustel murdis Jana Kolukanova 50m vabaujumises finaali, saavutus mida suudeti eestlaste poolt korrata alles aastal 2022.
70. 2008. aastal ületasid Priit Vehm ja Bruno Nopponen Soome lahe, mille kogupikkuseks oli ligikaudu 60-kilomeetrit.
71. 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel esindas Eestit rekordiliselt suur koondis üheksa ujujaga: Triin Aljand, Elina Partõka, Anna-Liisa Põld, Miko Mälberg, Danil Haustov, Vladimir Sidorkin, Andres Olvik, Martti Aljand ja Martin Liivamägi
72. Triin Aljandist sai 2008. aasta Pekingi mängudel esimene Eesti naisujuja, kes läbinud 100m liblikat alla minuti saades ajaks 59,43.
73. Vladimir Sidorkinist sai 2009. aastal esimene meesujuja, kes alistanud 100m vabaujumises 50-sekundi piiri ja 200m vabaujumises 1.50 piiri.
74. 2009. aastal toimunud 90-ndatel Eesti meistrivõistlustel Tartus osales 255 ujujat.
75. Roomas toimunud MM-il aastal 2009 pääses Martin Liivamägi meeste 200m kompleksujumises poolfinaali ning püstitas tänaseni kehtiva Eesti rekordi 1.59,95. Ühtlasi on ta ainuke eestlane, kes on jagu saanud kahe minuti piirist sel distantsil.
76. 2009. aasta 1. septembril avati Audentese Spordikoolis (TSIK-i ja Eesti Spordigümnaasiumi järglane) taas ujumisosakond, kus vanemtreeneriks nimetati Siiri Põlluveer.
77. Aastal 2011 valiti Eesti parimaks naissportlaseks Triin Aljand, kes võitis sama aasta Euroopa lühiraja meistrivõistlustelt hõbe- ja pronksmedali.
78. Triin Aljand võitis Eesti koondise ajaloo esimese medali 2012. aasta Euroopa meistrivõistlustelt (50m), saavutades hõbemedali 50m liblikujumises ajaga 25,92, mis on tänase päevani kehtiv Eesti rekord.
79. 2012. aasta Londoni olümpiamängudel osalesid eestlastest Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Aljandi parimaks jäi 19. koht ja Liivamägi lõpetas 25-ndana.
80. 2014. aastal toimus seni viimane Eesti-Soome maavõistlus, mis lõppes soomlaste võiduga. Alates aastast 1934 on Soome teeninud 33 ja Eesti 17 maavõistluse võitu.
81. Rahvusvaheline Avaveeujumise Assotsiatsioon (WOWSA) nimetas 2014. aasta maailma parimaks avaveeujujaks meeste seas Henri Kaarma.
82. 2016. aasta Rio olümpiamängudel esindasid Eesti koondist Martin Allikvee ja Maria Romanjuk.
83. 2019. aastal läbis Kregor Zirk 200m liblikujumise distantsi ajaga 1.59,45 ning temast sai esimene eestlane läbi aegade ja seni ainus, kes saanud kirja aja alla kahe minuti.
84. 2019. aasta suvel peeti 100. Eesti ujumise meistrivõistlused, kus osales 279 ujujat.
85. 2020. aasta Tokyo olümpiamängudel esindasid Eestit Kregor Zirk ja Eneli Jefimova. Zirk ujus 200m vabaujumises taasiseseisvunud Eesti parima tulemuse – 13. koha.
86. 2021. aasta suvel sai Eneli Jefimovast esimene Eesti ujuja, kes võitnud Euroopa juunioride meistrivõistlustelt kuldmedali.
87. 2023. aastal murdis Eneli Jefimova maailmameistrivõistlustel 100m rinnuliujumises finaali ja saavutas kuuenda koha. Viimati ujus eestlane olümpiadistantsil finaalis 2005. aastal.
88. Samal aastal võitis Eneli Jefimova esimese Eesti ujujana juunioride maailmameistrivõistlustelt kuldmedali ja Euroopa lühiraja meistrivõistlustelt kuldmedali.
89. Eneli Jefimova nimetati 2023. aasta Eesti parimaks naissportlaseks ning tema treener Henry Hein aasta parimaks treeneriks.
90. 2024. aasta maailmameistrivõistlustel saavutas Kregor Zirk seni eestlaste parima koha MM-idelt läbides 200m liblikujumise viienda tulemusega.