Tbilisis toimunud European Aquatics 2025. aasta kongressil, kus osalesid delegaatidena ka EULi president Erkki Susi ja peasekretär Pille Aule, tõi kokku 51 riigi esindajad ning vastu võeti mitmeid otsuseid, mis mõjutavad organisatsiooni ja kogu veespordimaailma järgmisteks aastateks.

Peakorter kolib Belgradi Kõige suurem otsus oli peakorteri kolimine Šveitsist Nyonist Belgradi, mille peamine põhjus oli organisatsioonikulude rahaline kokkuhoid. Kolimise seaduslikuks jõustumiseks peab Serbia parlament vastu võtma vastava seaduse ning seejärel kinnitatakse lõplik leping erakorralisel kongressil. Kokkulepe näeb ette 500 m² suuruse üürivaba büroo Belgradi kesklinnas, ligipääsu veespordirajatistele ning korraldustasude garanteerimist kümneks aastaks koos võimalusega pikendada lepingut viie aasta võrra.

Sportlik edu ja sportlaste esindatus President Antonio Silva rõhutas Euroopa sportlaste silmapaistvaid esitusi maailmameistrivõistlustel, kus medalisaak oli võrreldes Pariisi 2024 mängudega veelgi suurem. Toimusid sportlaskomitee valimised. Juhiks sai briti endine seliliujumise maailmameister Liam Tancock, asejuhiks hispaanlanna Emma Garcia ning sekretärina jätkab iirlane Oliver Dingley. Komiteesse kuuluvad esindajad kõikidelt veespordialadelt.

Haridus ja areng European Aquatics Akadeemia (EAA) on käivitanud digitaalse õppeplatvormi, mida täiendatakse peagi innovatsioonikeskusega. Möödunud aastal korraldati kümneid koolitusi treeneritele, ametnikele ja sportlastele, millest paljud olid kaasrahastatud World Aquaticsi poolt.

Sotsiaalne vastutus ja turvalisus

Keskkond ja jätkusuutlikkus 17 European Aquatics võistlust rakendasid eelmisel hooajal keskkonnahoidlikke meetmeid Blue Wave sertifikaadi taotlemiseks.

Finantsid ja juhtimine Kongress kiitis heaks 2024. aasta finants- ja auditiaruande ning kinnitas 2025. aasta eelarve ja prognoosi aastani 2028, mis näitab organisatsiooni stabiilsust ja kasvuvõimalusi. Lisaks tehti põhikirja muudatused, et luua vajadusel uusi juriidilisi üksusi ning tugevdada Integrity Unit’i sõltumatust, vältimaks huvide konflikte.

Tulevased suurvõistlused

2025: Lublin

2026: Belgrad ja Funchal

Esimesed EA juunioride kõrgvettehüppe meistrivõistlused toimuvad Budapestis 2026. aastal.

EA juunioride avaveeujumise meistrivõistlused toimuvad Ungari pealinnas 23.–26. juulil 2026.

EA juunioride sukeldumise meistrivõistlused toimuvad Ungaris 22.–28. juunil 2026.

EA juunioride ujumise meistrivõistlused toimuvad Saksamaal 7.–12. juulil 2026.

EA juunioride kujundujumise meistrivõistlused toimuvad Saksamaal 29. juunist 3. juulini 2026.

EA noorte kujundujumise meistrivõistlused toimuvad Luksemburgis 4.–7. juunil 2026.

Muud olulised arengud

Eestlased EA organisatsioonis

EA organisatsioonide töös löövad kaasa Simon Renno, kes on EA auditikomisjoni liige ja Kristiina Arusoo, kes on EA masterskomisjoni liige.

Euroopa ujumise 2025 kokkuvõte

Vaata videot siit.

Septembris treenis kolm Eesti ujujat Kregor Zirk, Mark Iltšišin ja Evalotta Victoria Aabrams Ameerika Ühendriikides Arizona osariigis Flagstaffi linnas. Aasta algusest igapäevaselt Põhja Arizona ülikoolis treeniva Evalotta Victoria Aabramsi kodubassein võõrustas Tom Rushtoni grupiga laagerdavaid Zirki ja Iltšišinit. 

Aabrams üllatus positiivselt, kui nägi Flagstaffis treenimas ka teisi eestlaseid. Suvel võitis 20-aastane ujuja kodustel meistrivõistlustel 400 meetri vabaujumise ja oli võidukas avaveeujumise etappidel.

“Hooaja algus on läinud paremini kui eelmisel aastal – kindlasti kergem kui tulla siia keset hooaega,” rääkis jaanuaris USA-sse kolinud Aabrams. Ta jätkas: ”Aklimatiseerumine on olnud palju lihtsam ja tunnen, et just aeroobne osa on praegu parem, sest suvel sai palju avavees ujutud.“ 

Kregor Zirk, kes tegi oma viimase stardi 2024. aasta lõpus Budapestis lühiraja MM-il, on tagasi tiitlivõistluste kursil. Flagstaffi laagriga alustas olümpiamängude seitsmes mees tõsisemat ettevalmistust hooajaks.

Zirk laagerdas Flagstaffis ka juunis. Ta tõi välja, et seekord on kõrgmäestikus kohanemine tema jaoks lihtsam.
“Harjumine on olnud päris sujuv. Hooaja algus on, varajane faas, rõhku paneme mahutreeningule, aga teeme ka palju kiirustööd, sest lühirajal on särtsakust vaja,“ selgitas 26-aastane Zirk.

Kui juuni alguses toimunud laagris keskendus ta vormi taastamisele, siis nüüd tehakse sihipäraselt tööd detsembris Poolas toimuvaks lühiraja EM-iks. 

Zirgi treeninggruppi kuuluvad teiste tiitlivõistluste finalistide hulgas ka kahekordne olümpiamängude hõbe ja lühiraja maailmarekordiomanik Siobhan Haughey, samuti kaks ỌM-hõbedat võitnud Arno Kamminga ja kolmekordne Euroopa meister Barbora Seemanová.

Zirk, kes on samuti kõikide tiitlivõistluste finaali murdnud, peab Eestis tihti üksi basseinipikkuseid  lugema, mistõttu laagris grupiga treenimine annab talle indu juurde.

“Üksi nühkida ja basseini põhjas olevat musta triipu vahtida on nüri. Minu jaoks on väga oluline see, et oleks konkurente kõrval ja ümber oleks meeldiv atmosfäär. Me grupiga toetame üksteist väga,” jagab ta.

Esimese stardi peale võistluspausi teeb Zirk oktoobri lõpus Hollandis. Puhanud sportlasest õhkub enesekindlust ja rahu: “Tahan tunnetada võistluspinget ja vaadata, mis seisus olen. Kiiret ei ole, võtan üks võistlus korraga ja naudin.”

Iltšišin jahib Zirgi rahvusrekordeid

Eesti rekordiomanik 19-aastane Mark Iltšišin, kes siirdub USAsse ülikooli järgmisel sügisel, treenis Tom Rushtoni grupiga esmakordselt. “Mulle oli väga oluline, et saaksin kellegagi koos treenida. Loodan, et nüüd saame ka Eestis Kregoriga koos valmistuda,“ ütles varasemalt Henry Heina juhendamisel treeninud Iltšišin. 

Pikamaaujumisele spetsialiseeruv Mark veetis Flagstaffis kolm nädalat. “Muidu suutsin kõigiga sammu pidada, aga jalgade ujumise režiimid võtsid täiesti läbi.“

Detsembri alguses toimuvaks lühiraja EM-iks valmistuv Iltšišin jäi lähituleviku eesmärkide sõnastamisel konkreetseks: “Isiklikud ja võib-olla ka Eesti rekord!”  Iltšišini põhialade 800 ja 1500 meetri vabaujumise lühiraja Eesti rekordid kuuluvad Kregor Zirgile.

Eesti Ujumisliidul on suur rõõm tervitada oma ridades uut liiget, Splash Ujumiskooli, mis tegutseb Lääne-Virumaal ja mille keskmes on siiras soov õpetada ujuma nii lapsi kui täiskasvanuid.

Ujumiskooli esindaja Loore Tuus jagab, et kõik sai alguse üsna loomulikult:
„Alustasin Rakveres tuttavate lastega eratreeningutest. Neil oli veehirm ja raskusi kooli ujumistundides hakkamasaamisega. Kuna mind teati kui endist võistlusujujat, kes oli nii Eestis kui välismaal võistelnud, paluti appi. Õpetamine on mulle alati meeldinud, seega olin rõõmuga nõus. Hea sõna levis kiiresti ja trennidest kasvas välja minu põhitöö. Tänaseks olen sooritanud ka IV taseme kutseeksami.“

Treeningutest on aastatega välja kujunenud kindel süsteem, mis hõlmab lisaks eratreeningutele ka täiskasvanute ujumiskursusi ning kooliujumise korraldamist Rakveres. Eelmisel õppeaastal moodustati esimene lastegrupp, kes jõudis ka võistlustele, Keilas toimunud Lotte Cup’ile.

Tänaseks tegutseb Splash Ujumiskoolis kolm lastegruppi, jätkatakse täiskasvanute ja laste kursustega ning koolide ujumistundidega. Koolitöös on kaasa löömas ka Loona Ljaš, endine võistlussportlane ja tänaseks V taseme kutseline ujumistreener, kes viib treeninguid läbi ka Kadrina Spordikeskuses.

„Huvi ujumise vastu Lääne-Virumaal on väga suur. Paljudel peredel on suvekodud mere ääres ning ujumisoskus on oluline osa turvatundest. Gruppide täituvusega pole probleeme, pigem tekivad ootejärjekorrad. Meie eesmärk on leida võimalused, et keegi ei jääks ujumisest ilma. Paneme suurt rõhku mängulisusele ning kasutame „Õpime ujuma“ metoodikat,“ lisab Loore.

Sel õppeaastal on plaanis võtta taas osa ka võistlustest ning liikuda koos oma noorujujatega edasi – õppida, areneda ja rõõmu tunda.

Koduleht on valmimisel, kogu info on hetkel kättesaadav Instagramis: @ujumiskoolsplash

Küsimuste korral võib julgelt ühendust võtta.

Alates 27. augustist 2025 on Eesti Ujumisliit Eesti Paralümpiakomitee (EPK) liige.

2025 kevadel pöördus Eesti Paralümpiakomitee Eesti Ujumisliidu poole kutsega liituda nende organisatsiooniga, et luua selge, sidus ja võrdseid võimalusi pakkuv süsteem paraujumise arenguks Eestis. Liitumine loob aluse koostööle, kus Eesti Ujumisliit jääb ujumisala eksperdiks ning EPK aitab kaasa paraspordi spetsiifiliste teemadega sarnaselt Eesti Olümpiakomitee ülesehitusele.

Peamised põhjused liitumiseks:

EPK ootused koostööle:

Mida EPK omalt poolt jätkab?

Edasised sammud ja esindus

Eesti Ujumisliidu kontaktisikuks ja esindajaks Eesti Paralümpiakomitees määrati EULi peasekretär Pille Aule.

Kuigi liitumisega ei kaasne hetkel uusi ametikohti ega lisarahastust, võib see tulevikus muutuda – eriti juhul, kui paraujumine liigub ametlikult EULi alla nii, nagu see on juba mitmetes Põhjamaades toimunud.

17.-19. septembrini toimus Keilas traditsiooniline koondise laager. Sel korral oli fookuses tehnikaanalüüs, sest kohal oli Tšehhi ujumisanalüütik Marek Polach. Laagris osalesid: Ralf Tribuntsov, Daniel Zaitsev, Maria Romanjuk, Egle Salu, Ralf Roose, Kirke Madar, Oliver Kuulpak, Gerd Johan Lessing, Emily-Pärli Jäärats, Polina Sovtsa, Miriam Jürisoo, Ksenia Bažanova, Dmitri Sillaste ja Alessandra Zaidentsal.

Varasemalt on Tšehhist pärit Marek Polach teinud meie ujujate võistlusanalüüse. Nüüd tuli ekspert Eestisse, et paremini detailidele keskenduda. 

“Tegime spetsiifilisi stardi- ja pöörete teste, keskendudes kõige olulisematele parameetritele, nagu kiirus, veepealsed ja veealused andmed ning väljumise hindamine,“ selgitas Polach. “Teine fookus oli ujumistehnika ja selle efektiivsus, mida seostasime sportlaste seniste võistlusandmetega. Eesmärk on leida seoseid, et aidata sportlastel mõista, kuidas on võimalik paremaks saada.“

Lisaks tegid Egle Salu, Ralf Tribuntsov ja Daniel Zaitsev intratsüklilise kiiruse väsimustesti, mis näitas, kuidas nende ujumistehnika muutub simuleeritud võistlusolukorras. 

Laagris toimusid ka liigese liikuvuse ja jõu testid ning toitumisnõustaja konsultatsioonid.

Viimasel päeval viis Eesti Olümpiakomitee meediajuht Merili Luuk läbi meediateemalise seminari, kus keskenduti sotsiaalmeedia kasutamisele ja ajakirjanikega suhtlemisele. Külalisena osales ka rallisõitja Ott Tänak, kes jagas oma kogemusi meediaga ning vastas küsimustele.

Sel suvel juunioride EM-il tiitlivõistluste debüüdi teinud Dmitri Sillaste sõnas, et jäi laagriga rahule. “Kõige rohkem jäi meelde Merili Luugi sotsiaalmeedia loeng. Näiteks see, kuidas teha oma profiil selliseks, et ka võõrale oleks selge, et tegemist on sportlase või koondislasega. Otti lood oli samuti väga huvitavad,“ muljetas Sillaste.

Ta tõi välja ka Polachi analüüside põhjalikkuse. “Marek annab lisaks filmimisele juurde ka täpsed arvud – näiteks millise nurga all võiks käsi olla, millised on vaheajad jms. See on väga konkreetne ja praktiline info,“ kinnitas Dmitri.

2009. aastast Eesti koondisesse kuulunud Maria Romanjuk ütles, et seekordne laager oli mõnusalt teistsugune. “Fookuses oli tehnika ja sai süveneda detailidesse, mis igapäevaselt trennis võivad märkamata jääda,“ ütles Maria.

Romanjuki sõnul oli Polachiga töötamine põnev ja avardav. “Tema vaatenurk andis uusi ideid ja pani mind oma ujumist teisiti nägema. Nüüd ootan suure huviga, milline mu tehnika kaamera silma läbi välja näeb!“ lisas Romanjuk, kes sätib vormi detsembri alguses toimuvaks lühiraja EM-iks Poolas.

Ujumisliidu spordijuht Katriin Kersa võttis laagri kokku nii: “Kolm päeva möödusid kiirelt ja tegusalt. Jääme ootama tulevast koostööd Marekiga, sest algus oli väga positiivne. Analüüsi protsess võtab veel aega, aga kindlasti saavad sportlased midagi parandamiseks.” Ta tänas kõiki sportlasi, kes laagris osalesid ja kaasa mõtlesid!

Järgmise korrani!

Sügise algusega on mitmed Eesti ujujad suundunud ookeani taha, et siduda õpingud ja treeningud Ameerika ülikoolides. Palju on juureldud selle üle, kas USA-s treenimine on Eesti sportlastele pigem hüppelaud maailma tippu või hoopis risk, mis võib arengut pidurdada.

Sel teemal saavad kogemust jagada 50 meetri seliliujumise rahvusrekordi omanik ja Euroopa meistrivõistluste poolfinalist Mariangela Boitšuk ning juunioride EM-i finaalis ujunud ja Eestit täiskasvanute tiitlivõistlustel esindanud Ralf Roose.  Mõlemad jätsid sel sügisel USA-s ülikooli pooleli ning naasid kodusesse treeningkeskkonda Eestis. 

Boitšuk läks Arkansase ülikooli alles aasta alguses, kuid juba suvevaheajaks tagasi Eestisse kohvreid pakkides teadis 20-aastane ujuja, et pilet koju on ühe otsaga.

“Põhjuseid, miks ma soovisin Eestisse jääda, oli mitmeid, kuid peamiselt oli see seotud USA peatreeneriga. Meie koostöö ei alanud just kõige sujuvamalt – kohe saabudes põdesin kopsupõletikku ning seetõttu ei saanud treeninguid täies mahus kaasa teha. Üldistades, mulle ei sobinud sealne asjade korraldamine, suhtumine ja probleemide lahendamine,“ selgitas Boitšuk. Ta tunnistab, et korraks käis peas läbi mõte ülikooli vahetada, kuid see jäigi vaid ideeks.

Roose suundus Ameerikasse 2024. aastal kohe pärast keskkooli lõppu. Selle aja jooksul jõudis ta ka ülikooli vahetada. Algselt õppis ta George Washingtoni ülikoolis ja seejärel Kentucky osariigi ülikoolis. Ralf ütleb otse, et tagasituleku taga oli eelkõige tulemuste paigalseis.

“Otsus koju tagasi tulla oli mul päris pikalt mõttes, kuid algselt polnud selles 100% kindel. Lõpuks jäin siiski selle juurde, et kodus on mul parem treenida ja haridus saada. Kuigi USA-s on selleks suurepärased tingimused, tundsin, et seal oli siiski midagi puudu, mida ma Eestist leian,“ rääkis  21-aastane Roose.

“Jõudsin selgusele, et sealne treeningkultuur pole mulle. Teadsin varasema kogemuse põhjal, et Eestis toimis asi mul palju paremini,“ lisas ta.

Kõik tingimused olemas, aga…

Nii Boitšuk kui ka Roose märkisid, et USA ülikooli süsteem on tippspordi tegemiseks paindlik ning tingimused treenimiseks tippklassist. 

“Mulle meeldis see, et sain ise endale meelepärase tunniplaani koostada – valisin ise nii ained kui ka kellaajad,“ rääkis Mariangela.

Ralf nõustus: “Õpingud ülikoolis on seal kindlasti kergemad, kui meil gümnaasiumis, kuid kindlasti võib see kooliti erinev olla. On ka koole, kus nõudmised on oluliselt kõrgemad.“

Boitšuk tõi välja ka USA ülikoolitiimide ühtsuse ja üksteisele kaasa elamise: “Seal ei teki tunnet, et oled üksi ning alati on olemas keegi tiimikaaslane, kes ütleb paar head ja julgustavat sõna, see aitab tegelikult väga palju.” 

Samas tundsid mõlemad, et USA süsteem ei ole päris nende jaoks ning julgesid astuda suure sammu. Nii jätkavad nad treeninguid koduklubides – Boitšuk Kalevi Ujumiskoolis ja Roose TUKis.

Soovitused noortele

Lõpetuseks palusime mõlemal sportlasel anda nõu noortele, kes kaaluvad Ameerikasse õppima ja treenima minekut.

Mariangela rõhutas, et proovida tasub igal juhul:
 “Kui teil on see võimalus USA-sse minna, siis kindlasti minge ja proovige – alati saab tagasi tulla. Nii nagu mulle öeldi: tee seda, mis sulle meeldib ja sind õnnelikuks teeb. Tee otsus, mis on sinu jaoks õige, vahet pole, mida keegi teine arvab või ütleb. Soovitusena ütlen veel, et kui lähete, varuge piisavalt aega dokumentide tegemiseks – neid on vaja palju. Ülikooli valikuga ei tasu kiirustada, võtke aega mõtlemiseks. Kui vähegi võimalik, käige enne otsuse langetamist koole kohapeal vaatamas.“

Ralf lisas, et USA kogemus on väärtuslik, kuid ei pruugi kõigile sobida:

“USA-s õppimine ja treenimine pole kindlasti halb plaan, kuid tuleb valmis olla suurteks muutusteks. Sealne treeningkultuur on täiesti teistsugune kui Eestis, ning lõpuks ei sobi see kõigile. Kindlasti ei ütle ma, et USA-sse ei tasu minna – on palju näiteid Eesti ujujatest, kes on seal kõvasti arenenud, näiteks Margaret Markvardt ja Christopher Palvadre. Samuti on kogenumad sportlased, nagu Ralf Tribuntsov, rääkinud, et neile meeldis ja sobis. Tuleb meeles pidada, et USA-sse minnes võtab sportlane ikkagi riski – uus keskkond ja uued treeningtingimused ei pruugi kõigile sobida.“

Nii Boitšuk kui ka Roose soovitavad kõigil proovida ja katsetada, mis nende jaoks parim on, kuid rõhutavad seda, et kui midagi ei sobi, saab valikut alati muuta.

Mis edasi?

Nüüd treenib Boitšuk treener Martti Aljandi käe all, kuid igapäevast treeningprotsessi segavad vigastused.

“Üheskoos treeneriga uurime, kuidas need korda saada, et saaks taas korralikult treenima hakata,“ nendib Mariangela. Tema sihiks on lühiraja Eesti meistrivõistlustel ujuda isiklikud rekordid ning miks mitte ka püüda mõnda Eesti rekordit.

Roose harjutab taas Tartus treener Karel Seli juhendamisel. Sihid on Ralfil endiselt kõrged: “Tahan ujuda olümpiamängudel ning esindada Eestit maailma tipus. Kuna nüüd võeti kõik 50 meetri distantsid ka võistlusprogrammi, kasvas minu võimalus olümpiamängudele pääsemiseks tohutult. Tahan näidata, et ka väikesest riigist nagu Eesti on võimalik jõuda maailma parimate sekka – nagu on seda teinud Jefimova, Tribuntsov ja Zaitsev.”

13.–14. septembril toimus Pärnumaal, imekauni merevaatega Lepanina puhkekeskuses, Eesti Ujumisliidu poolt korraldatud iga-aastane ujumistreenerite sügisseminar. Seminaril osales ligi 100 treenerit üle Eesti ning kohtumine täitis kõik ootused – nii sisukuselt kui meeleolult. Kahel päeval jagus arutelusid, teadmisi ja inspireerivaid esinejaid, samuti lõõgastust ja seltskonda. Programmis keskenduti nii kehale kui vaimule Laupäeval alustati sisuka päevakavaga, kus tõsteti esile taastumise olulisust treeningprotsessis (Marileen Vierland) ja käsitleti noorujujate ülekoormust ning selle märkamist (dr Pii Metsavas). Hariduspsühholoog Grete Arro arutles, milline trenn toetab korraga nii lapse kui treeneri heaolu. Prof Jarek Mäestu esines mõtlemapaneva ettekandega teemal “Talent või keskkond – kumb toob tulemuse?”, pakkudes osalejatele nii teaduspõhist vaadet kui igapäevatööga seotut. Laupäeva õhtusse mahtus ka pidu DJ Riho Pruuliga, kus jagati muljeid ja loodi uusi kontakte. Pühapäev tõi rahvusvahelisi kogemusi ja ühised arutelud Hommik algas liikumise ja ujumisega. Seejärel jagasid Marge Kõrkjas ja Kirke Reivart oma ERASMUS+ õpirände kogemusi Portugalist – praktiline ja inspireeriv ülevaade, kuidas teistes riikides ujumise algõpetust ja kaasamist korraldatakse. Seminari lõpuosas tutvustas kolm klubi oma klubimudeli toimimist ning päeva lõpetasid aktiivsed teemaarutelud: Osalejad said aruteludes kaasa lüüa ning küsimusi küsida. Selline kaasav formaat pälvis palju positiivset tagasisidet ning on plaanis jätta ka edaspidi sügisseminari programmi osaks. Eesti Ujumisliit tänab kõiki esinejaid, osalejaid ja korraldajaid! Tagasiside seminarile oli väga positiivne – kiideti nii programmi, esinejaid kui üldist õhkkonda. Sügisese mere taustal ja päikeseloojangu valguses toimunud sügisseminar Lepaninas oli hea võimalus treeneritele koguda teadmisi, jagada kogemusi ja suhelda pingevabas õhkkonnas.

20-aastane Lars Kuljus alustas augustis oma teist hooaega USA ülikoolisüsteemis. Kui möödunud aastal esindas ta Arizona osariigi ülikooli, siis alates sellest sügisest on tema uueks koduks Yale’i ülikool.

“Esimene aasta USA-s läks ootustega võrreldes teistmoodi, aga mitte halvasti. Kõige raskem oli harjuda uute treeningutega, kooli ja tavaeluga kohanesin väga kiiresti. Ujumishooajaga väga rahul pole, sest ootasin rohkemat – kahjuks olin pikalt haige,“ tunnistas sel suvel alla 23 aastaste EM-il osalenud ja ülemaailmsete üliõpilasmängudel poolfinaali murdnud Kuljus.

Üleminek Yale’i tuli sportlase sõnul ootamatult: “Alguses plaanisin Arizona ülikoolis jätkata, kuid aasta jooksul võtsid minuga ühendust mitme teise ülikooli treenerid. Kui sain kirja Yale’i treenerilt tundsin, et see on võimalus, millest ei saa loobuda. Lisaks spordile on minu jaoks väga oluline ka haridus ja Yale’i akadeemiline tase on tippklassist.”

Kuljus on oma esimeste nädalatega Yale’is rahul: “Kool on väga äge, kampus ja õppehooned on kaunid. Tiimikaaslased, treenerid, teised üliõpilased ja õppejõud on väga toredad. Kuigi olen nendega koos olnud vaid kaks nädalat, on juba tunne nagu oleksime üks pere. Treeningud on Arizonaga võrreldes väga erinevad, aga kindlasti sarnasemad kodustele trennidele.“

USA-s võistleb Kuljus kõigil dual meet’idel, esimene suurem mõõduvõtt on Ohio State Invite. Eestis plaanib Kuljus osaleda lühiraja Eesti meistrivõistlustel. Võimalusel tahab ta osaleda ka lühiraja Euroopa meistrivõistlustel. “Lühiraja EM toimub minu eksamiperioodil, seega sõltub minu osalemine õppejõududest,“ lisas Kuljus.

2025/206 teevad Soome veepalliliigas kaasa Eesti Veespordialade Kooli meeskond Verp meeskonnad vanuseklassides U18 ja U14. U14 turniiril osaleb kokku 9 meeskonda, kes esialgu on jagatud kolme alagruppi. Vepri meeskond kuulub alagruppi A1 koos meeskondadega Cetus Musta ja Turun Uimarit 1-ga. Esimesed mängud peetakse juba eeloleval nädalavahetusel, kui 6. septembril kohtub Vepr Turun Uimarit 1-ga ja 7. septembril Cetus Mustaga. Järgmised mängud toimuvad 1. ja 2. novembril. U14 vanuseklassi võitjad selguvad 12. aprillil 2026. aastal. U18 turniiril osaleb 5 meeskonda, kes alustavad oma mänge 19. septembril. Vepri esimesed mängud toimuvad 20. ja 21. septembril, kui minnakse vastamisi vastavalt Kuhat´i ja Soome noorte koondisega. Vepri järgmised selle aasta mängud on 2. novembril, kui kohtutakse samal päeval Cetusega ja Turun Uimarit´ega. Turniir lõpeb järgmise aasta 26. aprillil. Kooli meeskond Verp meeskonnad vanuseklassides U18 ja
Noormees, ajateenistus ootamas? Neiu, soovid asuda ajateenistusse? Mis oleks, kui teeks selle läbi mereväes tuukrina! Kandideerimise tähtaeg 26.09 ja 02.10 testid, ajateenustus algab jaanuaris 2026. Ajateenistus Mereväe tuukrina on väga teistmoodi, seda nii väljaõppelt kui ka füüsiliselt. Ilma tugeva ettevalmistuseta ei ole võimalik seal hakkama saada. Sotsiaalmeedias võib näha, kuidas sellel aastal läbis tuntud vastupidavussportlane Rain Seepõld aastase tuukrikursuse Mereväes ja iseloomustab seda sõnadega “relentless training, cold water, heavy gear and pushing the limits”. Ülesanded, mida täitma hakkad: Tuukrigrupp paikneb Tallinnas Miinisadamas, mis on mereväe asukohaks. * Sinu teenistuskäik tuukrigrupis erineb suuresti kõikides aspektides tavalisest ajateenistusest. * Peale sõduri baaskursust algab mereväe baaskursus, millele järgnevad barokambri operaatori kursus ja sukeldumisülesannete juhtimise kursus. * Ajateenistuse lõpuks on sul olemas ka väikelaevajuhi load ja tsiviilsukeldumislitsents. Rohkem infot siin. Tutvustav video siin.