Täna, 15. mail, tähistab Eesti Ujumisliit oma 90. juubeliaastapäeva. Aastal 1934 loodi Eesti Veespordi Liit, mis on tänapäeval tegutseva alaliidu eelkäija.
Ujumine kuulus juba 1920. aastal Eesti Spordiliitu, mis 1922. aastal muudeti Eesti Kerge-, Raske- ja Veespordiliiduks. 15. mail aastal 1934 moodustati eraldiseisev alaliit, mis sai nimeks Eesti Veespordi Liit.
90 aastat tagasi võttis alaliidu asutamise koosolekust osa Tallinna Kalevi, Tartu Veespordi Klubi, Tallinna Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NMKÜ), Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse (ÜENÜ) Tallinna osakonna, Haapsalu Läänela, Tallinna Politseiklubi ja ÜENÜ Võimlemise Instituudi esindajad.
Eesti Veespordi Liidule valiti ajutine juhatus 1934. aasta 27. mail ning esimeseks esimeheks nimetati Artur-Alfred Lobjakas, esimeseks abiesimeheks Julius Kivastik, teiseks abiesimeheks Arvo Tamm, sekretäriks Karl Bokkman, laekuriks Richard Aleksander Mast, varahoidjaks Herbert Rachmann ja ametita liikmeks Hugo Toppi.
Seoses 1939. aastal alanud II maailmasõjaga läksid 1940. aasta 24. detsembril Eesti Veespordi Liidu funktsioonid üle Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juurde asutatud Kehakultuuri- ja Spordikomiteele. Aastal 1989 taastati Eesti Veespordi Liidu õigusjärglasena Eesti Ujumisliidu tegevus ning alates sellest ajast kannab alaliit nime Eesti Ujumisliit.
Pärast Eesti taasiseseisvumist ennistati 1991. aasta 8. septembri Rahvusvahelise ujumise alaliidu (FINA) Täitevkomitee büroo istungil Eesti Ujumisliidu õigused. Ühtlasi taastas Eesti Ujumisliit esimesena Eesti olümpiaalade liitudest oma seadusliku koha rahvusvahelises liidus.
Aastal 2024 on Eesti Ujumisliidul 47 liiget ning erinevate veespordi aladega (ujumine, kujundujumine, veepall) tegeleb rohkem kui 17000 harrastajat. Eestis kasutatakse ujumise korraldamiseks 109 erinevat spordiobjekti ning ujumise algõpetuse koolituse on läbinud 1295 treenerit/õpetajat.
Eelmine postitus
Järgmine postitus