Taliujumine on populaarne ka endiste tegevujujate seas

Sel korral oleme kinni püüdnud endise ujuja Hendrik Ütti (Kalevi Ujumiskool), kes lõpetas basseiniujumise 2020. aasta märtsis ning leidis tee taliujumise juurde 2023. aastal. Aastaga on Hendrik pannud maha endast korraliku märgi – nimelt kuulub tema nimele kolm Eesti rekordit! 

Mis ajendas teda tegelema taliujumisega, lemmik distants või millised Eesti rekordinumbrid tema nimele kuuluvad – neile ja paljule teistele põnevatele küsimustele saad vastuse NÜÜD!

 

  • Kui kaua oled taliujumisega tegelenud?

Suhteliselt hiljuti olen hakanud sellega tegelema, käesolev hooaeg on esimene hooaeg, kus olen käinud regulaarselt taliujumas.

  • Mis ajendas sind taliujumisega tegelema?

Sõber kutsus kaasa ükskord ja mõtlesin, et võiks küll ennast proovile panna.

  • Kuidas harjutad end külmaga?

Paar korda nädalas käin ujumas külmas vees, kui võimalik, üritan “külma koju kaasa viia”, mis tähendab seda, et peale ujumist, ei lähe sauna, vaid käin ainult duši all. Siis tekib olukord, kus keha peab ennast ise üles soojendama, mis aitab kehal külmaga harjuda.

  • Millised on sinu lemmikharjutused külmataluvuse tõstmiseks?

Erilisi lemmikharjutusi ei olegi, lihtsalt järjepidev harjutamine külmas.

  • Jaga palun nõuanded külma vee šoki vältimiseks?

Kindlasti aitab see, kui enne külma vette minekut mõnda aega teha rahulikke pikkasid sisse-väljahingamisi. Lisaks sellele aitab see, kui minna vette pigem sujuvalt ja rahulikult, mitte hüpates.

  • Kuidas taliujumine mõjutab sinu füüsilist tervist? Oled sa kunagi taliujumisega end ära külmetanud ja seetõttu haigeks jäänud?

Ma tunnen, et mu immunsussüsteem on tänu taliujumisele tugevam. Ma pole kunagi taliujumisega ennast ära külmetanud ja haigeks jäänud. Kõige suurem oht haigestumiseks on vahetult peale veest välja tulekut, kui liiga kaua õues olla.

  • Kas oled kunagi kogenud alajahtumist? Kuidas sellega toime tulla?

Ei ole kogenud alajahtumist. Arvan, et kõige parem oleks seda lihtsalt ennetada – olla vees võimete kohaselt, mitte liiga kaua.

  • Mis on sinu suurim saavutus taliujumises?

Eesti rekordi püstitamine.

  • Absoluudi Eesti rekord 50 m basseinis (14. oktoobril Taliujumise hooaja avavõistlus Iceswim Nõmme) –
    50 m vabalt ajaga 25,93
  • Eesti rekord 20-29. a vanuseklassis 50 m basseinis (14. oktoobril Taliujumise hooaja avavõistlus Iceswim Nõmme) – 100 m vabalt ajaga 59,63.
  • Eesti rekord 20-29. a vanuseklassis 25 m basseinis  (21. oktoobril Iceswim Harku taliujumine) – 50 m vabalt ajaga 26,59.
  • Mis on sinu isiklikud eesmärgid taliujumises?

Lihtsalt nautida kogu seda protsessi.

  • Millised on taliujumise suurimad väljakutsed?

Ilmselgelt külm vesi.

  • Mis on sinu lemmik taliujumise distants?

50 m vabalt.

  • Kui oluline osa on toitumisel taliujumise ettevalmistuses?

Päris oluline, nagu igal teise spordialal.

  • Kuidas puhkad ja taastud pärast taliujumise võistlust?

Väga ei puhkagi, kuna need distantsid on nii lühikesed.

  • Kuidas treenid taliujumise võistluseks? Kas on mingi spetsiaalne eri ettevalmistus? Kas on oluline käia võimalikult palju külmas vees?

Ma lihtsalt püüan keha külmataluvust hoida teatud tasemel. Meeldib käia Nõmme Spordikeskuse väliujulas paar korda nädalas ja seal ujuda 1-2 ringi. Arvan, et kõige tähtsam on lihtsalt see, et pidevalt keha harjutada külmaga.

  • Kui võrdled võistlemist basseinis ja külmas vees, siis too välja mõned sarnasused ja mõned erinevused.

Sarnane on see, et stiilid ja distantsid on põhimõtteliselt samad. Üks erinevus on näiteks reeglistik. Saltopöördeid ei tohi teha, start on seinatõukest ning osadel võistlustel ei tohi nägu vette panna. Ilmselgelt on ka veetemperatuuride erinevus suur, kuid võistlusadrenaliini tõttu ei ole see väga häiriv. Suuremaks probleemiks on just krooliujumisel see, et ei näe põhja ja seinu, mistõttu tuleb tihtipeale vaadata ja korrigeerida ujumissuunda.

  • Kuidas valmistud taliujumise võistlusteks? Milline on tavapärane rutiin enne võistlust?

Kui ma jõuan võistluspaika, siis ma tavaliselt sörgin paar minutit soojaks ja teen soojendusharjutusi. Alade vahel üritan keha võimalikult kiiresti üles soojendada – soe dušš, kerge saun ja soojalt riidesse.

  • Kuidas taliujumine on mõjutanud sinu enesehinnangut ja enesekindlust?

Ma arvan, et just vaimselt on see sitkemaks teinud, et kui saan sellega hakkama, saan ka paljude teiste asjadega hakkama.

  • Kas igaühest võib saada taliujuja?

Kindlasti võib.

  • Millised on sinu soovitused algajatele taliujujatele?

Soovitan alustada rahulikult, esialgu olla pigem vähem vees ja siis võimete kohaselt järk-järgult hakata rohkem olema. Korraga ei pea eriti kaua vees olema, pigem on tähtis järjepidevus. Kogu selle asja juures on tähtsal kohal sügav ja rahulik hingamine. Soovitavalt oleks hea, kui peale külmas vees käimist saaks kohe minna sauna või sooja duši alla. Tuleks ka jälgida, et peale ujumist saun liiga intensiivne ei oleks.

  • Mis on sinu arvates suurimad müüdid taliujumise kohta?

Et ainult teatud inimesed, kes “ei karda külma”, suudavad seda teha, aga tegelikult saaks igaüks sellega hakkama.

  • Kas näed taliujumist tulevikus ka olümpiamängude kavas?

Lähitulevikus pigem ei usu, praegusel kujul tunduvad taliujumise võistlused pigem lihtsalt sellised “for fun” üritused.

  • Millistel taliujumise võistlustel näeme Sind käesoleval talvehooajal?

Kevadel toimuval taliujumise MM-il olen kindlasti kohal!

  • Milline oleks sinu motivatsioonikõne neile, kes kaaluvad taliujumisega alustamist?

Kui soovid vaimset sitkust ja tugevat immuunsussüsteemi, siis taliujumine on just sulle!

 

Kui oled juba taliujumist nuusutanud, siis järgmine võimalus end proovile panna on IceSwim festivalil 1.-2. detsembril.
Loe IceSwim festivali kohta rohkem: https://iceswim.ee/…/iceswim-festival-2023…/

 

Piltide autor: Märt Lepik

 

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *