Ajalugu

Ajalugu

• Varajane ajastu ja algus (1910–1930-ndad): Võistlusujumise ajastu Eestis algas 1. augustil 1910 Pirital spordiseltsi Kalev korraldatud ujumisvõistlustega. 1918. ja 1919. aastal rajati Pirita jõele esimesed sise- ja välisbasseinid ning peeti esimesed meistrivõistlused. 1928. aastal avati Eugen Habermanni projekteeritud Eesti esimene sisebassein Aia tänaval.

• Rahvusvaheline läbilöök ja Berliini OM (1930-ndad): Eesti Veespordi Liit asutati 1934. aastal. Sama ajajärgu silmapaistvaim ujuja oli Egon Roolaid (Rosenberg), kes täitis esimese Eesti ujujana kuldujuja normi ja kuulus koos vend Boris Roolaidiga 1936. aasta Berliini olümpiamängudel esimeste Eesti olümpiaujujate hulka.

• Sõjajärgne aeg ja siseujulate rajamine (1940–1960-ndad): Sõja tõttu jäid mitmed võistlused ära ning paljud tipud hukkusid vangilaagrites või emigreerusid. 1946. aastal võeti kasutusse rekonstrueeritud Aia tänava siseujula. Nõukogude Liidu meistritiitleid võitsid teiste seas Endel Edasi, Anne Reintam ning Ulvi Voog, kes oli kümmekonna tiitliga edukaim Eesti ujuja NL-i tasemel. 1960. aasta Rooma OM-il pääses Veiko Siimar esimese eestlasena olümpiafinaali (100 m seliliujumises 8. koht). 1965. aastal avati Tallinnas Kalevi 50-meetrine siseujula.

• Olümpiatriumf ja tiitlivõistluste medalid (1970–1980-ndad): 1977. aasta Euroopa meistrivõistlustel võitis 16-aastane Kaire Indrikson 100 m seliliujumises pronksmedali. Eesti ujumise suurimaks tähiseks kujunesid 1980. aasta Moskva olümpiamängud, kus Ivar Stukolkin tuli 4×200 m vabaltujumise teatemeeskonnas olümpiavõitjaks ja võitis 400 m vabaltujumises pronksmedali. 1980-ndatel püstitasid riiklikke ja Eesti rekordeid Aivi Liiv ja Ivar Stukolkin.

• Taasiseseisvumine (1990–2000): Eesti Ujumisliit taastas 1991. aastal oma liikmelisuse rahvusvahelistes alaliitudes FINA (nüüd World Aquatics) ja LEN (nüüd European Aquatics). Taasiseseisvunud Eesti ujumise esinumbriks tõusis Indrek Sei, kes võitis 1991. aasta Euroopa sprindimeistrivõistlustel 100 m kompleksujumises pronksmedali (esimene tiitlivõistluste medal taastatud iseseisvuse ajal). Sei võitis 1990. aastatel ja 2000. aastate alguses kokku neli Euroopa lühiraja EM-i medalit (2 hõbedat, 2 pronksi). Eesti ujujad osalesid taas sinimustvalge lipu all 1992. aasta Barcelona, 1996. aasta Atlanta ning 2000. aasta Sydney olümpiamängudel. Sydneys jõudis Jana Kolukanova 50 m vabaltujumises 16. kohale ja poolfinaali.

• Uue põlvkonna tõus ja infrastruktuuri areng (2001–2014): 2001. aastal avati Tartus Aura veekeskuses Baltimaade toonane moodsaim 50-meetrine sisebassein, mis muutis oluliselt Eesti ujujate ettevalmistustingimusi. Jane Trepp ja Martin Liivamägi võitsid juunioride EM-ilt medaleid. 2005. aasta MM-il Montréalis jõudis Jana Kolukanova 50 m vabaltujumises finaali ja sai 8. koha. 2009. aastal võitis Jane Trepp lühiraja EM-il Istanbuls 50 m rinnuliujumises hõbemedali. 2010. aastal võitis Triin Aljand lühiraja EM-il Eindhovenis 50 m liblikujumises pronksmedali. Triin Aljand võitis 2011. ja 2012. aasta lühiraja ning pika raja Euroopa meistrivõistlustel kokku mitu hõbe- ja pronksmedalit. Triin Aljand valiti 2011. ja 2012. aastal Eesti aasta naissportlaseks. Tema vend Martti Aljand võitis samuti lühiraja EM-ilt mitu medalit.

• Kregor Zirgi ja Eneli Jefimova läbilöök: 2015. aastal võitis Kregor Zirk Euroopa noorte olümpiafestivalil 100 m liblikujumises kuldmedali ning uuendas järgnevatel aastatel kümneid Eesti täiskasvanute ja noorte rekordeid (ületades sh Ivar Stukolkini aastakümneid püsinud rekordeid 400 m ja 1500 m vabaltujumises). Eesti ujumise 100. juubel: 2019. aastal peeti Tartus Eesti ujumise 100. meistrivõistlused ning tähistati organisatoorselt 30 aasta möödumist alaliidu tegevuse taastamisest. Vaid 14-aastaselt tegi Eneli Jefimova oma olümpiadebüüdi 2021. aastal toimunud Tokyo OM-il. Jefimova tegi ajalugu, tulles 2023. aasta lühiraja Euroopa meistriks ning 2024. aasta pika raja Euroopa meistriks Belgradis. 2021. aasta Tokyo OM-il ja 2024. aasta Pariisi OM-il jõudis Kregor Zirk tihedas konkurentsis olümpiamängude finaali, 200 m liblikujumises ajalooline 7. koht. Eneli Jefimova sai Pariisi OMi 100 meetri rinnuliujumises 7. koha ajaga 1.06,50 ning 200 meetri rinnuliujumises 23. koha.

• Tänapäev: Eesti Ujumisliit (EUL) on laiendanud tegevust kõigil veespordialadel — lisaks tippujumisele ja avaveeujumisele arendatakse süsteemselt kujundujumist ning veepalli, samuti koordineeritakse üle-eestilist koolilaste ujumise algõpetuse programmi “Õpime ujuma”. 2023. aasta lühiraja EM (Otopeni, Rumeenia) püstitas Eneli Jefimova võimsa Eesti rekordi ning tõi Eestile täiskasvanute pika ja lühiraja EM-ilt ajaloos esimese kuldmedali. 2025. aasta lühiraja EM-il (Lublin, Poola) tulid nii Eneli Jefimova kui Ralf Tribuntsov 5 minuti sees mõlemad Euroopa meistriteks.