Uudised

Teel tiitlivõistlustele | Avaveeujujate Pasko ja Mõtsniku olümpiaunistus

Avaveeujumise seeriavõistlused järvedes ja meres on Eesti ujumiskogukonna suve lahutamatu osa. Need stardid pakuvad vaheldust ning annavad võimaluse end proovile panna. Kui paljud ujuvad avavees oma rõõmuks ja eneseületuseks, siis meie hulgas on ka neid, kelle eesmärgid on palju suuremad – jõuda ühel päeval olümpiamängudele. Selle teekonna on ette võtnud avaveeujujad Kirke Mõtsnik ja Jaan Pasko. Mõlemad alustasid oma sportlaskarjääri basseinis, kuid esimesed kogemused ja õnnestumised avavees andsid kindla suuna sel alal tippu jõuda.  Avaveeujumise tiitlivõistluste eripärad Avaveeujumise ainus olümpiadistants on 10 kilomeetrit. Euroopa ja maailmameistrivõistlustel ujutakse veel 5 km distantsi ning 4×1,5 km teateujumist. Eelmisel aastal lõi World Aquatics ka vaatemängulise “3 km knockout sprint” formaadi, kus ujutakse 1500 m, siis 1000 m ja lõpuks 500 m ning iga vooru järel langevad aeglasemad välja. Juunioride võistlustel on kavas ka 7,5 km distants.  Lisaks distantsi taktikalisele läbimisele tuleb arvestada ka konkurentidega, sest avavees ollakse nendega veekogus otseses kontaktis, samuti muutlike ilmaoludega – veetemperatuuri, hoovuste ja lainetega. Võistlused algavad ühisstardiga, mille järel kujunevad ujumiskiiruse põhjal grupid. Rada on veekogus märgistatud poidega. Ujujatele on distantsi jooksul ette nähtud toitmis- ja joogipunktid, sest sarnaselt maratonijooksule või triatlonile vajab ka avaveeujuja pika distantsi jooksul pidevalt energiat. Selle jaoks käivad Kirke ja Jaaniga võistlustel kaasas nende vanemad/treenerid, kes neid sellega abistavad.  Kuigi võistlused toimuvad avavees, tehakse suurem osa tööst basseinis. Just seal lihvitakse vastupidavust, tempot ja tehnikat. Mõtsnik ja Pasko treenivad koos Saksamaal Müncheni klubis SG Stadtwerke. Nädalas ujutakse üle 70 kilomeetri ning ühe treeningu maht võib küündida 11 kilomeetrini. Kirke Mõtsnik 18-aastase Mõtsniku teekond avaveeujumises algas 2022. aasta suvel, kui ta võistles Eesti kohalikus avaveeujumise sarjas. “Alguses ma kindlasti ei mõelnud, et avavesi võiks kunagi minu “põhiala” olla. Aga see, et esimene aasta läks Eestis minu jaoks ootamatult hästi, oli ilmselt põhjus, miks jätkasin ka järgmisel suvel,“ räägib alati pikki distantse nautinud Mõtsnik. Murranguliseks nimetab Kirke 2024. aastat, kui ta tegi oma esimesed stardid avavee juunioride Euroopa meistrivõistlustel. “See oli see aeg, kus tundsin, et mul on selles alas palju arenguruumi ja tahtsin proovida täielikult avaveele keskenduda.” Kuna avavee distantsid on basseiniujumisest kordades pikemad ning seal puuduvad pöörded ja seinad, nõuab see ala sportlaselt hoopis teistsugust füüsilist ja taktikalist lähenemist. Alates eelmisest aastast on Mõtsnikul olnud võimalus treenida Müncheni klubis koos Saksamaal üles kasvanud Paskoga. Nende treener on Sheela Schult. Kirke sõnul pakuvad sealsed tingimused avavee spetsiifikat arvestades paremat tuge, eelkõige vaimses plaanis. “Pikamaaujumine eeldab teistsugust lähenemist ka mentaalselt. Saksamaal saan olla keskkonnas, kus inimesed mõtlevad ja pühenduvad samamoodi nagu mina,“ selgitab Mõtsnik, kellel Eestis sparringupartnerid puuduvad. Samas tähendab see pidevat liikumist Tallinna ja Müncheni vahel ning kulukates treeninglaagrites osalemist. Kõike seda teeb Mõtsnik Pirita Majandusgümnaasiumi 11. klassis õppimise kõrvalt.  Eestis viibides tuleb TOP Ujumisklubi kasvandikul saadetud kavade järgi üksi kilomeetreid koguda. “Nädalad, mis olen Eestis üksi ujunud, on jäänud 65–70 kilomeetri kanti. See on paljude avavee ujujate jaoks miinimum.“ Näiteks üks Kirke treeningpäev Eestis nägi välja selline: hommikuses trennis ujus ta 6,3 kilomeetrit, seejärel käis koolis ning õhtuses trennis läbis 7-kilomeetrise kava. Pärast ujumist suundus ta veel saali, kus väntas kilomeetreid rattal. Münchenis tehtud töö vilju nägime mullu detsembris lühirajal, kui Kirke parandas enda nimele kuulunud Eesti rekordit 1500 meetri vabaujumises ja pisut enam kui nädal tagasi Kregor Zirgi võistlusel, kus langes sama distantsi 43 aastat püsinud Eesti rekord pikas basseinis.   Sel hooajal on Mõtsniku suureks eesmärgiks esineda hästi oma viimastel avaveeujumise juunioride Euroopa meistrivõistlustel, mis toimuvad 23.–26. juulini Ungaris, ning harjuda uues olukorras treenimisega. Pikemas perspektiivis on siht selge. “Olen ujumise enda prioriteediks võtnud ja ei tahaks leppida vähemaga kui olümpial ujumine,” sõnab kuuekordne avavee Eesti meister kindlalt. Mõtsniku senised tulemused avavee tiitlivõistlustel:
  • 2025 juunioride EM Setubalis, 10km, katkestas 14. kohalt 
  • 2024 juunioride MM Algheros, 7,5 km: 24. koht / aeg 1:28.47,3
  • 2024 juunioride EM Viinis, 7,5 km: 20. koht / aeg 1:41:03.14
Jaan Pasko 19-aastane Jaan Pasko elab ja treenib Saksamaal. Ehkki on ta juba edukalt võistelnud ka tiitlivõistlustel, on ta kodumaal pigem vähe startinud. Sellest hoolimata peab Orca Swim Club’i esindav Pasko Eesti esindamist oluliseks. “Olen väga uhke, et esindan riiki, kus olen sündinud. Armastan Eestit ja tahaksin tahaksin siin olla sagedamini, sest siin elab suurem osa mu perest,“ ütleb Jaan. Avaveeujumise juurde jõudis Pasko 2021. aastal Saksamaa meistrivõistlustel. Sama aasta suvel osales ta Pariisis toimunud juunioride EM-il, kus saavutas 12. koha. Kaks aastat hiljem tuli ta Kreekas juunioride EM-il 7,5 km distantsil kõrgele viiendale kohale, kaotades võitjale vähem kui kümne sekundiga. Nüüd on noormehel avavee tiitlivõistluste kogemusi kogunenud kuhjaga. Oma parimaks võistluseks peab Jaan mullust MK-etappi Ibizal. 10 km distantsil pälvis ta 28. koha 68-st sportlasest. Võitjast jäi ta maha 33,4 sekundiga, mis on avaveeujumise kontekstis pigem väike kaotus. Selle hooaja põhivõistlus on augusti alguses toimuvad avaeeujumise Euroopa meistrivõistlused.  Pasko on osalenud suvel avaveeujumise Eesti meistrivõistlustel ja tulnud kolmel korral Eesti meistriks. Möödunud aasta lõpus osales ta basseiniujumise lühiraja Eesti meistrivõistlustel, kus ta krooniti 800 meetri vabaujumise Eesti meistriks.  Ka Pasko kiidab treener Sheela Schulti juhendatud Müncheni treeninggruppi. “Ma olen Münchenis treenimisega väga rahul. Olen leidnud head sõbrad ja treener on väga hea. See annab mulle enesekindlust, et olen õiges kohas,” tunnistab varasemalt Halle linnas treeninud sportlane. Jaan unistab samuti olümpiamängudel osalemisest, kuid märgib, et see eesmärk nõuab meeletut tööd. “Selleks, et konkureerida rahvusvahelisel tasemel on vaja ujuda mitte vähem kui 70 kilomeetrit nädalas.” Pasko senised tulemused avavee tiitlivõistlustel:
  • 2025 juunioride EM Setubalis, 10 km: 9. koht / aeg 1:57.11,72
  • 2025  maailmakarikasarja etapp Ibizal, 10 km: 28. koht / 1:51.04,30
  • 2024 MM Dohas, 10 km: 50. koht / aeg 1:54.05,3
  • 2024 juunioride MM Algheros, 10 km: 9. koht / aeg 2:01.58,8
  • 2024 juunioride EM Viinis, 10 km: 15. koht / aeg 1:59.19,00
  • 2023 juunioride EM Korful, 7,5 km: 5. koht / aeg 1:24.55,3
  • 2022 juunioride EM Setubalis, 7,5 km: 21. koht / aeg 1:44.17,3
  • 2021 juunioride EM Pariisis, 5 km: 12. koht / aeg 59.22,55
Mida toob tulevik? Veebruari lõpus koguvad Mõtsnik ja Pasko treeningkilomeetreid Saksamaal, märtsis valmistutakse hooajaks Sierra Nevada kõrgmäestikulaagris. Vahepeal tehakse kontrollstarte ka basseinis. Hooaja esimene rahvusvaheline avavee võistlus ootab Kirket ja Jaani 1. mail Itaalias peetaval MK-etapil. Pasko ja Mõtsniku tänavuse hooaja võistluskalender:
  • MK-etapp – 1.–2. mai, Golfo Aranci (Itaalia)
  • MK-etapp – 20.–21. juuni, Setúbal (Portugal)
  • Juunioride EM – 23.–26. juuli, Velence (Ungari)
  • EM – 4.–8. august, Pariis (Prantsusmaa)
  • EK-etapp – 22. august, München (Saksamaa)
  • Juunioride MM – 3.–6. september, Santa Fe (Argentina)
Kuidas pääseda avavees olümpiale? 2028. aasta Los Angelese olümpiamängude 10 km avaveeujumise võistlusele pääseb kokku 44 sportlast (22 meest ja 22 naist). Kvalifikatsioon algab 2027. aasta suvel Budapestis toimuval MM-il, kus 10 km distantsi kolm parimat ujujat mõlemas arvestuses kindlustavad koha olümpial. Kindlat olümpiakohta saab lunastada ka maailma edetabeli põhjal – kõrgeima asetusega mees ja naine 1. veebruari 2028 seisuga. Kui vastav sportlane on juba MM-i tulemusega oma koha taganud, läheb pääse edetabelis järgmisele. Ülejäänud kohad jagatakse 2028. aasta kevadel toimuval LA28 avaveeujumise kvalifikatsioonivõistlusel, mille täpsed kuupäevad ja korraldaja on veel ametlikult kinnitamata. Sarnaselt Pariisi OM-ile on 800 ja 1500 meetri vabaujumises basseinis kvalifitseerunud sportlastel võimalus osaleda ka avaveeujumises, mistõttu võib avaveeujumise osalejate arv ületada ametlikku 22 sportlase piiri. Avaveeujujad võistlevad olümpial Belmont Shore’i rannaalal Long Beachis. Lähemalt loe SIIT

Loe veel uudiseid