Üle-eelmisel nädalal peetud üldkogul valisid klubid uueks Eesti Ujumisliidu presidendiks Erkki Susi. Millised on uue presidendi mõtted? Seda loe alljärgnevast intervjuust.
Kuidas su esimesed päevad värske ujumisliidu presidendina läinud on ja miks otsustasid sellele ametile kandideerida?
Ütlesin seda ka üldkoosolekul, et kui ma sügisel kandideerisin juhatusse, siis mul seda ambitsiooni veel polnud. Ütlesin ka tookord, et väljaspoolt tulijana ei ole ma veel kõigega kursis ja vajan aega õppimiseks. Samas ma ikkagi tundsin järgmiste kuude jooksul, et ilma juhita see asi ikkagi ei tööta. Seitse juhatuse liiget on iseenesest väga hea tiim, seal on erinevaid oskusi ja kõigil on tahet. Aga meil ikkagi oli seitse erinevat inimest pluss peasekretär kõikide oma igapäevaste probleemide ja ootustega juhatusele. Ja samamoodi oli temal justkui seitse juhti. Minule kui eluaegse juhitöö ametis olnule hakkas tunduma, et see ei ole järjepidev ja ei saa kaua kesta.
Muidugi käime me kohe üle tegevuskavad ja samuti oleme algatanud juba komisjonidega kohtumised. Eesmärk on vähemalt kaks korda aastas iga komisjoniga juhatuses kohtuda. Praegu tuleb hakata tegema kokkuleppeid, et mida me üldse üksteiselt ootame. Kui me lööme lahti arengukava Exceli, siis seal on hästi pikk nimekiri tegevusi, mis kõik oleks vaja teha. Aga samas ei ole plaani, et kuidas me seda kõike teeme. Me peame loome komisjonidega plaanid ja seejärel hakkame edasi minema. Eesmärgistatud tegevuskava on see, mis on vaja kähku lauale saada.
Kas sul on oma ametiaja jooksul ka sportlik eesmärk või on sinu põhiline eesmärk toimiv organisatsioon?
Täna meil on arengukavas vahva püramiid noortespordiga kuni tipuni välja. Kui me täna räägime, et meil on suurusjärgus 18 000 harrajat, kellest 14 000 on lapsed, siis litsentsiga ujujaid on meil ainult 1000 pluss-miinus. Meie eesmärk on aastaks 2032 see number saada 1800 peale ehk praktiliseks kahekordistada. Kui see eesmärk õnnestub, on meil eelarves juba enam kui 50 000 eurot, millega ujumist arendada. Me püüame tegevuste kaudu oma kandepinda laiendada. Võib-olla keegi nüüd pahandab, aga ma olen ise hästi suur algõpetuse fänn ja teisest otsast seeniorujumise fänn. Asja mõte on lihtne – ujumisoskuse parandamine ja selgelt selle kandepinna laiendamine. See on üks eesmärke, kuidas tuua ala juurde rohkem inimesi. Teine pool on see, kuidas juurde saada litsentsiujujaid ehk tippe ja ka seenioreid. Ega seda tippu juurde ei tule, kui püramiidi ots on kitsas. Tippspordiga tegelejaid on meil tegelikult küll, aga just nende kahe äärmusega tegelemist on nagu vähe. Mõte on see, et läbi selle kandepinda laiendada.
Meil on eesmärgiks ka pikaajalised tegevused. Näiteks kahe-kolme kuuga luua plaan Brisbane 2032. See tähendab, et me loome mingisuguse tegevuskava, mis ju tegelikult sisaldab seda, et 12 või 13-aastastega lastega tuleks juba selle eesmärgi nimel tegelema hakata. Stiilis, et kuidas neid sinna Brisbane’i saada. Täna meil sellist pikaajalist kava ei ole. Loomulikult me ei tea, kes sinna välja jõuab, aga selline noortespordi sihipärane töö on oluline. Millised on treeninglaagrid, kuidas treenitakse jne. Selle peavad treenerid ja treenerite kogu ning liikmed kokku panema.
Ma usun ka sellesse, et kui sul on pikaajaline kava ja plaan, siis on sellega võimalik ka pikaajalisi sponsoreid ja toetajaid leida. Ja me ei räägi siin ainult ujumisest, vaid ka teistest aladest. Me ei ole täna näiteks üldse küsinud, millised näiteks on veepalli ja kujundujumise ootsus. See on praegu puhtalt erainitsiatiivil taastatud spordiala meil praegu. Nende klubidega ma veel kohtunud ei ole. Meil on küll olnud üks arengukava koosolek, kus me neid teemasid natuke arutasime, aga need valdkonnad tahavad ekstra-tähelepanu.
Milline on sinu plaan klubidega kommunikatsioonis? Et kõik tunneksid ennast kogukonnas väärtustatuna.
Oleme seda arutanud, et sügisperioodiks püüame kõik klubid läbi käia. See oleks esimene samm. Et mina saaksin aru klubidest ja nende ootustest. Kui me vaatame täna üldkoosolekul osalemist, siis jah, igal üldkoosolekul saadakse kvoorum kokku, aga tegelikult osaleb aktiivselt ainult umbes 60% liikmetest. See tähendab, et 40% on täiesti passiivsed. Sellega tekib kohe küsimus, et miks neil pole mingeid ootusi? Ja vastupidi, et need kes osalevad, siis miks nad osalevad ja mis on nende ootused? See ootuste teema on kindlasti vaja selgeks saada.
Ma kindlasti sooviks, et me saaksime selle numbri 80% peale, aga veel olulisem on, et inimesed oleksid aktiivselt kaasatud ja saaksid kõik panustada meie kogukonna arengusse. Ja et nad tahaksid panustada. Ei suuda ei seda ala ega ühtegi teist ala üksinda arendada vaid president. See on ikkagi ühistegevus. Elu on näidanud, et miks inimesed on passiivsed on passiivsed, on see, et nad ei näe enda rolli selles. Me üritame neile jagada regulaarselt infot. Selgelt oli näha, et kui ettekandeid tehti, siis olid kõik huvitatud, et mis toimub ja mis on tehtud. Kuid üks kord aastas on selgelt liiga vähe. Me peaks klubidega suhtlemisel kasutama kasvõi Zoomi formaati, kus anname regulaarselt ülevaadet või arutame mingeid erinevaid teemasid.
Kui kaugel on olümpiaujula projekt?
Meie väga suur lootus on ikkagi, et 2026. aastal saab kopp lõpuks ikkagi maasse. Hea on see, et tänasel päeval pole ükski erakond olümpiaujula vastu. Kõik on poolt, aga asjade liikumiskiirus on ääretult aeglane. Ka linna eelarves on tegelikult kirjas, et ujula ehitame algab, aga praeguse seisuga on see sel aastal juba ebareaalne.
Millised on sinu mõtted finantsi ja rahaliste vahendite leidmise osas?
Kas see on piisav? Kindlasti ei ole, aga esimese hooga tuleks selliste numbriteni pürgida. Ja muidugi vaadata ka muid võimalusi, näiteks fonde, mis toetaks kandepinna laiendamisega seotud tegevusi. Näiteks Päästeametiga koostöö, et ujumisoskust taas arendada. Muidugi on mul ka suur soov, et me leiaks ujumisele sellise püsiva ja kandva jõu ning nime. Selline lootus on mul on, et meil võiks olla vähemasti üks suur sponsor, kes teeb meiega koos kaasa selle viieaastase tsükli.
Millises seisus asud sa juhtima Eesti Ujumisliitu?
Kindlasti elame me praegu oma parimaid aegu. Meil on olümpiafinalistid, meil on suurepärased noored ujujad ja neid tuleb aina peale. Ma unistan näiteks väga sellest, et meil võiks olla ka teateujumistes finaalikohad. Kuidas me selleni jõuaks? See võiks olla midagi sellist, millesse panustada. Muidugi on see raske, aga kandepinna laienemise kaudu kindlasti võimalik. See oleks üliäge.
Eelmine postitus
Järgmine postitus