Artur Tobler: ma näen, kui suur asi ujumine Ameerikas on

Mõte realiseerus mõned aastad hiljem ja tänaseks on ta juba mõned nädalad sulandunud George Washingtoni ülikooli tiimi.
„Tulin Ameerikasse mõned nädalad tagasi. Alguses oli muidugi raskusi unetundidega ja ärkasin iga päev päris vara, aga olen nüüdseks sellega ära kohanenud. Mu esimesel nädalal veel koolitunde ei olnud, see osa algas 13. jaanuaril. Nii kui tunnid algasid, hakkas täishoog peale,” ütleb Artur oma esimeste nädalate kohta USA-s.
Tobleri ülikool asub USA pealinnas Washingtonis. Kolm ja pool aastat kestvate õpingute erialaks valis Artur finantsi, aga ülikoolisüsteem lubab seda ka ühel hetkel vahetada. Kui esimesed mõtted Ameerikasse minekust tekkisid Tobleril gümnaasiumis, siis tõsisemalt asus ta uusi väljavaateid otsima koheselt pärast gümnaasiumiõpingute lõppu.
„Mina ikkagi ise otsisin ülikooli. Sain sõnumeid ka nõrgematelt teise ja kolmanda divisjoni ülikoolidelt, aga tahtsin lisaks ujumisele saada ka head haridust. Seetõttu kirjutasin väga palju ka ise meile ja otsisin treenereid. Töö selles osas läks suuresti käima pärast gümnaasiumi. Kuna kõik oleks toimunud muidu väga kiiresti, tulin siia nüüd. Kuna peatreener, kes mind siia lõpuks valis, saabus augustis, siis seetõttu liitusin tiimiga jaanuarikuus,” selgitab Tobler.
Kui sihiks on pääs USA ülikooli, soovitab Artur noortel ujujatel olla ise aktiivne. „Koostsin ühe kirja, mille saatsin sisuliselt igale ülikoolile, mis mu nimekirjas olid. Kirjutasin sinna natuke endast, oma tulemustest, võistlustest kus ma olen käinud, põhialadest, aegadest. Suures osas lihtsalt kopeerisin seda kirja erinevatele koolidele,” sõnab noor ujuja.
Tobleri sõnul annab Ameerikasse pääsemine talle võimaluse teha veel vähemalt kolm ja pool aastat tippsporti ning ühendada samal ajal kvaliteetne haridus.
„Tahtsin siia tulla seepärast, et ma tunnen, et siin on kergem leida balanssi. Õppisin ka eelmisel aastal TalTechis, aga see oli päris raske. Palju autoga sõitmist ja lihtsalt ei klappinud. Siin on ikkagi kõik käsikäes. Treener tunneb kõiki õppejõude ja õpetajad teavad, kui sa oled sportlane. Nii saavad nad sinuga rohkem arvestada. Algus ei ole koolis eriti raske olnud, kuna tunnid alles hakkasid pihta ja loengud on olnud hästi üldised. Kõik mu loengud on arvestatud selliselt, et trennid sobiksid ja klapiksid ning et ma igale poole jõuaks.”
George Washingtoni ujumistiimi treeneriks on Brasiiliast pärit Francisco Rego, kes on oma karjääri jooksul töötanud mitmete tippujujatega. Koos vettehüppajatega kuulub tiimi kokku ligi 40 inimest ja lisaks Toblerile on võistkonnas veel ka mitmeid Euroopa ujujaid. Lisaks peatreenerile on tiimi juures veel ka kaks abitreenerit. Spordimeditsiini osakonnas on üks konkreetne inimene töötamas just ujujatega.
„Võrreldes Eestiga on esialgu olnud palju rohkem intensiivsemat ujumist, aga selle juurde käib ka rohkem puhkamist. Kui ma võrdlen treeninguid Eestis tehtuga, siis oluliselt rohkem on kõik lahti kirjeldatud. Eestis tegin sageli enesetunde järgi ja treener usaldas mu enesetunnet palju rohkem. Siin on iga ringi kaupa kõik lahti kirjeldatud, mida ma nüüd tegema pean. Trenn on lahti löödud kolmeks osaks. Soojendus võtab aega umbes 30-40 minutit, millele järgnevad pisut kiiremad lahtiujumised. Põhiosas on 30 minutit rasket tööd ja seejärel ujume maha,” kirjeldab Tobler oma igapäevaseid treeninguid.
Tobleri sõnul keskendub ta ülikoolis eelkõige delfiini- ja kompleksujumisele. Teatevõistluste jaoks on oluline ujuda hästi ka krooli.
„Ülikooli tase on selline, et on selliseid ujujaid, keda ma ei püüa. On ka palju minu tasemel ujujaid, aga võib-olla sooviksin isegi veel tugevamat taset. Olen küll proovivõistlustel ka tiimikaaslastele kaotanud, aga ikkagi olnud selline TOP3 mees. Kuna sel aastal on ka lõpetajaid, siis võiksin järgmisest aastast olla üks tippudest.”
Kuigi NCAA programmis makstakse tänapäeval sportlastele ka suuri rahasid, siis Tobler enda sõnul päris elatist ujumisega ei teeni.
„Mulle makstakse küll kõik siin kinni, aga raha otseselt mitte. Kõik on loodud selleks, et saan siin elada profisportlase elu ja omandada hariduse. Senimaani ei ole ma ka ise sisuliselt midagi kulutanud. Mulle on võimaldatud toitlustus selliselt, et saan ise valida oma meal plan’i. Ülikoolikaardiga saan minna sööklatesse, lisaks veel mõned restoranid, kus saan endale valida eine. Kaardi peal on teatav summa, mida saan kulutada. Mulle sellest piisab,” ütleb Tobler.
2025. aasta võistluskalendrisse mahuvad nii olulised võistlused USA-s aga ka Euroopas. „Peamine eesmärk on ikkagi kahe nädala pärast ujuda hästi konverentsivõistlustel (Atlantic 10). NCAA suurtele võistlustele on raske pääseda, aga see on mu eesmärk. Sisuliselt võib NCAA taset võrrelda Euroopa täiskasvanute tiitlivõistlustega. Need normid on väga keerulised, et sinna pääseda. Maikuuks tulen Eestisse tagasi ja siis on plaanis nii U23 EM kui võib-olla ka Universiaad. Kui kusagil peaksin normi ujuma, siis kindlasti ka täiskasvanute MM Singapuris.”
Nagu Euroopa ujujatele kombeks, siis omajagu aega võttis Arturil ka jardibasseiniga harjumine. „Ma ikka veel harjun sellega. See tähendab ühe tõmmet vähem ja rohkem veealust tööd. Kuna viimased aastad sain treenida vaid Kalev SPA-s ehk pikas basseinis, siis veealused osad vajavad mul veel palju tööd. Põhiline ongi see, et sein tuleb varem ette ja tõmmete arv on väiksem. Vaikselt saan seda korda, aga alguses oli raske. Vahel läksin liiga vara pöördesse, sest võtsin liiga vähe tõmbeid. Teine kord lendasin kätega üle ääre, aga kõik liigub juba paremaks.”
Artur Tobler sõnab, et tema suur eesmärk on järgmistel aastatel pääs Los Angelese olümpiamängudele.
„Ma näen, kui suur asi ujumine Ameerikas on. See väga meeldib mulle. Ma peaksin siin olema 3,5 aastat ehk kuni Los Angelese mängudeni. See on mu suur eesmärk, jõuda olümpiale.”

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *